Konspekt pt4. HCI kohta - Paradigmad

• Timesharing -arvuti võimaldab korraga opereerida mitmel erineval kasutajal.
• Video display units - reaalajas pidli kuvamine. Ei pidanud enam tulemusi paberile välja trükkima. Visuaalsed mudelid. Arvutid polnud nüüdsest enam ainult andmetetöötlemise vahendid.
  
• programmeerimise vahendid(toolkits) - teevad programmeerimise lihtsamaks, reeglipärasemaks.
• WIMP kasutajaliides - aknad, ikoonid, menüüd, kursorid - pidev dialoog kasutaja ja arvuti vahel.
• metafoorid - reaalsemaailma objektide võrsustamine virtuaalobjektidega. nt. aknad
• otsene objektidega manipuleerimine - kõikvõimalikud osutusseadmed: hiir, joystick, firebutton jne. Keeruliste käsukeelte asemel sai nüüd nähtavate objektidega otse suhelda.
• hüpertekst - linkimine, loogiliseosed, otsitavad informatsiooni otsimine loogiliste seosete järgi.
• paljude erinevate sisend-/väljundseadmete kooslus
• Esimesed arvutivõrgud - arvutist hakkab saama inimsuhtluse vahendaja
• WWW, html - graafiline kasutajaliides ülemaailmses kasutajatevõrgus navigeerida, opereerida jne.
  

e-pood kui sotsiotehniline süsteem

Olgu meil antud olukorras tegu e-poega, mis müüb skulptuure.

Inimesed, rollid, osapooled:

• valmistoodete tellijad - kliendid, kes on huvitatud valmis skulptuuridest

• eridisainiga toodete tellijad - kliendid, kes on huvitatud enda välja mõeldud skulptuuri tellimisest

• juhtkond(projektijuht, reklaamindusjuht) - uued äriideed, kampaaniad, töötajate palkamine, allhanke korraldamine jne

• IT-spetsialistid/konsultandid - veebiserveriga tegelemine/hooldamine

• finantskonsulatandid, raamatupidajad - teevad kuus teatud aegadel raamatupidamist ja jälgivad, et kõik e-poega senduv majanduslikult korras oleks

• juriidilised konsultandid - nendega saab konsulteerida, et veebipoe maksete ja kasutajateandmetega seonduv juriidiselt korrektne oleks

• post - klientidele kauba koju kätte toimetamiseks

• tegevtöölised - tellimuste vastu võtmine, postiga kauba teele saatmine, uue kauba tellimine, klientidega täiendav suhtlus

Riistvara:

• e-pood hakkab töötama kusagilt firmast renditud serveris

• meie süsteemihalduril peab süsteemile koguaeg läbi interneti ligipääs olema

Tarkvara:

• e-poe veebilehe tellime mõnest tarkvara arenduse firmast. nt. webmedia

• Veebileht peab olema toetatud järgnevate brauserite peal: Mozilla firefox alates 3.0 ja uuemad versioonid. IE 8 ja uuemad, google chrome.

• Veebileht peab toetama php 5.0'i ja postgres SQL andmebaasi.

Informatsiooni struktuurid:

• Meie e-pood peab vastama Eesti seadlusandluses kehtestatud interneti andmekaitse seadustele. selleks on meil ka juriidilsed konsultandid.
• E-poe raamatupidamine peab vastama Eesti maksuseadustele. Selle jaoks on vaja finants- ja raamatupidamise konsultante.

Olulisemad mõtted loetud artiklist

- Selliste süsteemide loomine ja seadistamine, mis pigem inimeste tööd lihtsamaks kui keerulisemaks teevad, pole lihtne ülesanne.
- Arvutid ei pruugi alati produktiivsust suurendada.
- uuste ning efektiivsemate infotehnoloogiliste süsteemide arendamises mängib olulist rolli kasutajate arusaam käesolevatest tehnoloogiatest.
- Infotehnoloogia laienemine ei tähenda paberi kaotamist. Koos IT osakaali suurenemisega suureneb kaa paberi tootmine
- Selleks, et infotehnoloogilisi uuendusi juurutada, peab sageli pakkuma kasutajatele mingit stiimulit.
- Infotehnoloogia arenduse ja kasutuse sotsiaalse konteksti uurimine mängib olulist rolli mõjutamaks inimeste info- ja tehnoloogiakasutust ja seega annab ka tagajärgi tööl, orgnisatsioonides ja sotsiaalsetes suhetes.

Mis on infoühiskond?

Infoühiskonna põhitunnuseks, mis määrab, et tegu on mingisuguse uue varajasemast erineva ühikonnaga, on see, et põhirõhk on koondunud ühiskonnas tööstuselt teenindavasse sektorisse. Üle 50% infoühiskonna riigi RKT-st moodustab erasektor. Väga olulisel kohal on info kogumine, salvestamine, edastamine, levitamine(promine) jne. Kogu ühiskond ei keerle niisuures mahus füüsilise ja praktilise töö ümber, vaid väga olulisel kohal asjaajamistes on kaa teoreetiline osa. Sellise ühiskonna kehtivaks hüüdlauseks on "knowledge is power".

Kindlasti võib infoühiskonna puhul tähedada ka seda, et võrreldes industriaalühiskonnaga on tekkinud keskklass ning töölisklassi keskmised elamistingimused on paranenud - haigekassa, ametiühingud, sotiaalabi, lühemad töötunnid jne. Võiks ka öelda, et klassidevahelised erinevused on väiksemad kui industriaalühiskonnas, kuigi see väide võib mõneti vaieldav olla.

Kuidas tehnoloogia muudab maailma või maailm tehnoloogiat?

Tegemist on küsimusega, millele on pakutud väga palju erinevaid vastuseid ja vaatenurki. Näiteks üheltpoolt tehnoloogiline determinism, mis väidab, et tehnoloogia suunab ühiskonna käitumist ning teiselt poolt sotsiaalne konstruktivism, mis otse vastupidiselt arvab, et ühiskonna vajaduste järgi tekivad tehnoloogiad. Leidub ka väga erinevaid käsitlusi, mis väidavad, et ühiskond ja tehnoloogia mõjutavad üksteist vastastikuselt - ühiskonnal on vajadus, millele leiakse lahendused tehnoloogisel teel ning niimoodi tehnoloogia arenedes tekivad inimestel uued ja teistsugused vajadused.

Mina pakuksin omaltpoolt sellise vaatenurga, et ühiskonna ning tehnoloogia suhtete määramisel peaks arvestama ühiskonna suurust ja keerukust. Kõige esimeseks ühiskonnaliigiks võiks tuua koopainimeste hõimud. Võrreldes tänapäeva ühiskonnaga, mis on liikumas täieliku globaalse küla efekti suunas(ühiskonna moodustavad sisuliselt kõik planeedi elanikud), olid koopainimeste hõimud väga väiksed koosnedes ~10-15 inimesest. Sellistes hõimudes on ilmselgelt palju lihtsam vastu võtta olulisi tehnoloogilisi uuendusi. Oletame, et mingi hõimkond õpib tuld kasutama. Selleks, et hõimkond tund kasutama hakkaks tuleb ilmselt tule kasulikkuses veenda hõimujuhti või enamust hõimu liikmetest. Ilmselt ei saa see väga keeruline olema, kui nad avastavad, et tulega saab teisi hõime ja metsloomi oma valdustest minema hirmutada. Lisaks sellele annab veel tuli sooja ilmselt õpivad nad ajapikku ka seda toidu soojendamiseks kasutama.

Kujutame nüüd ette, et me tahame tänapäeva ühiskonnas kogu maailma energia varud ammendada päikesepatareidest(nt. ehitame kusagile aafrikasse kõrbesse päikesepaneelid, mis teoreetiliselt ressursside olemasolu mõttes on täisti võimalik). Kuna tegu oleks ülemaailmse projektiga peaksime sellesse hõlmama kõigi riikide valitusused ning saavutama nendega üksmeelsed arusaamad, mida saavutada tahetakse. Ilmselt oleks võimatu jõuda juba kokkuleppele ammutatava energia jagamise küsimustes. Aga enne, kui me saaks selliste küsimuste arutamiseni üldse jõuda, peaks kõik maailma riigid olema enne veendunud selles, et neil nad on üldse huvitatud projektis osalema. Igas riigis peaks toimuma pikad ja keerukad arutlused selle võimuorganite vahel.

Antud näited võiks olla lihtsaks illustratsiooniks sellele, kuidas ühiskonna keerukusest sõltub ühiskonnale määravaks saavate revolutsioonide vastu võtmine. Mida arvuliselt keerukam on ühiskond, seda keerukama struktuuriga ta ka reeglina on ning seda keerulisem on seal võtta vastu määravaid otsuseid.

3. kodutöö - küsimused STS artikli kohta

Küsimused Jalgratta artikli kohta?
1. Kas jalgratast võiks pidada ühiskondlikuks leiutiseks? Miks?
2. Kuidas hindad jalgrataste osakaalu tänapäeva transpordivahendite hulgas?
3. Millise arvad olevat jalgratta tööstuse osakaalu viimase 100 aasta jooksul?

2. kodutöö - parandatud küsimustik ja läbiviidud intervjuu

Sissejuhtavad küsimused:
1. Kui kõrged on teie lootused www.ut.ee esmasel avamisel otsitavat informatsiooni leida?
Üpriski keeruline võib see olla.
(täiendavale lisaküsimusele "Kui raske arvata info leimist olevat" arvas intervjueeritav, et, kui arvutit oskad kasutada, peaks sellega hakkama saama.)

2. Milline on teie varasem seos Tartu Ülikooli kodulehekülje www.ut.ee –ga?
• Kirjeldage varasemaid muljeid seoses www.ut.ee kasutamisega!
-Polegi. Puuduvad.
Ülesannetega küsimused:
3. Kust leiab infot akadeemilisele testile registreerimise kohta?
- No ma ei tea peab vaatama!
(pärast otsingu kasutamist ja pikemalt menüüdes ringi uurimist ei leia küsitletav ikkagi vastust püstitatud küsimusele)

- Ei tea, ei leia. Väga raske
4. Millised teaduskonnad ja erialad Tartu Ülikoolis on?
-ma ei tea juriidiline, majanduslik jne...
(vastaja tahab kohe peast vastama hakata, kuid siis juhendan ta kodulehelt konkreetset infot otsima. Nüüd loeb vastaja usinasti maha)
-usuteaduskond ja õigusteaduskond ja arvstiteaduskond ja filosoofiateaduskond, kehakultuuriteaduskond, loodus- ja tehnoloogiateaduskond, majandusteaduskond, matemaatika-informaatikateaduskond, sotsiaal- ja haridusteaduskond.

5. Kuivõrd arusaadavaks peate informaatika bakalaureuse õppekava lühikirjeldust?
-pole õrna aimugi (ilmenb, et intervjueeritav ei saanud küsimusest aru. Püstitan küsimuse teistmoodi:)
Otsi palun informaatikateaduskonna koduleht ja sealt otsi selle õppekava! Siis hinda selle õppekava juurde pakutavat informatsiooni ja seletusi!
-See õppekava ei ütle õpitava teema kohta eriti mitte midagi võhikule arusaadavat.
(aine nimetuste kohta arvab vastaja:)
-kuulnud olen, aga no hästi ei tea sellest valdkonnast midagi.
6. Oletame, et ma sooviksin kandideerida mõnele Tartu Ülikooli erialale. Kuidas ma seda teha saaksin?
-kodulehekülje pealt.
(pärast 15 sekundilist otsimist leiab vastaja "sisseastujale" alt linki SAISi, kus saab avaldusi esitada ja näitab seda.)
7. Missuguseid aineid sisaldab majandusteaduse bakalaureuseõppe õppekava?
(30 sekundi jooksul leiab vastaja majandusteaduskonna leheküljelt õppekavad ning loeb sealt mõned ained ette)
-matemaatika, sissejuhatus ettevõttemajandusse, sissejuhatus äriõigusesse.
Kokkuvõtvad küsimused:
8. Kuidas hindate tagant järele otsitud informatsiooni leidmise keerukust?
-väga keeruline
*Aga mis selle keeruliseks tegi?
-raske oli üles otsida, see oli nagu keerulistes kohtades.
*Saan ma aru, et otsimine osutus keerulisemaks, kui algul arvasid?
-jah, ta võiks natukene kergem olla.
9. Missuguse informatsiooni leidmiseks kavatsete tulevikus kasutada Tartu Ülikooli kodulehte www.ut.ee?
-mitte mingisuguse.
*Kui ei plaani tulevikus kasutada, siis miks?
-sest ma pole piisavalt pädev, pole eriti huvitatud ja keskkond on liiga keeruline.
10. Millised on teie arvates www.ut.ee suurimad plussid ja suurimad miinused?
-plussid: ilus kujundus
-miinused: väga raske on asju leida.

Antud intervjuu salvestis asub aadressil: http://math.ut.ee/~tynx/test/
seal kaustas fail nimega intervjuu.wma Soovitan antud faili oma arvutisse tõmmata "save as" ja oma arvutist kuulata, sest läbi serveri ei lubata faili kuulata.